Kogu tõde maohaavadest!

08.03.2017
Kogu tõde maohaavadest!

PEATA MAOHAAVAD ENNE NENDE TEKKIMIST

Maohaavade ennetamine 

Olenemata sellest kui suured ja tugevad meie hobused välja näevad on nende võimekus ja tervis kergesti nõrgendatav tänu seedetraktis aset leidvatele väikestele riketele ja haigustele. Soolestiku hästi tuntud probleemid nagu koolikud, soole põletik, seedetrakti häired ja eriti tundlik magu võivad tekitada väga kahjulikke tagajärgi. Kõige tihedamini nähtavaks maoga seotud probleemiks on maohaavad, mis põhjustavad suurt ebamugavustunnet ning vähendavad drastiliselt sooritusvõimet ning hobuse üleüldist heaolu. Maohaavad võivad tekkida erinevate põhjuste tagajärgedel, mille tulemusena vähenevad mao kaitsesüsteemid maolimaskesta kaitseks seal aset leidva maohappe eest, mis põhjustab mao ärritust ja haavandeid. Kaasaegsed söötmisharjumused panevad hobuse loomuliku toitumisharjumuse kõvasti proovile luues soodumused maohaavade tekkeks, seda eriti sporthobustel. Uuringud on näidanud, et 89% sporthobustest põevad oma elu jooksul maohaavandeid ning selle vältimiseks on õigel toitumismenüül väga suur roll.

Hobuse magu 

Võrreldes teiste loomadega on hobuse mao maht küllaltki pisike, mis selgitab miks tihedam söötmine on sageli oluline, et vältida seedetrakti häireid, koolikuid ja maohaavasid. Mao saame jagada kaheks piirkonnaks – ülemine ja alumine osa. Selleks, et algatada seedeprotsess sissetuleva toidu suhtes eritab magu alumisest piirkonnast suures koguses maohapet. Samast piirkonnast eritab magu ka lima ja vesinikkarbonaati, mis tekitavad kaitsva maolimaskesta seedeprotsessiks.
Võttes arvesse hobuse mao suurust on ilmselge, et nad ei ole mõeldud toime tulema ühekordsete suurte söögikogustega, vaid on pigem sagedased “näksijad”, kes vajaksid pigem karjatamist või väikeste kogustega tihedamat söötmist. Seda tõsiasja toetab ka asjaolu, et hobuse magu eritab hapet 24/7, et sissetulevat toitu oleks võimalik koguaeg seedida. Need anatoomilised tunnused annavad aimu, miks kodustatud hobustel tekivad maohaavad.

Haavandite tekke riskifaktorid

Maohaavad saavad tekkida mao erinevates kohtades, kuigi nende kõige sagedasem esinemine toimub mao ülemises osas, sest see on vähem limaga kaitstud piirkond maos. Suurimaks põhjuseks on see, et hobuste regulaarne toitumine on asendatud tallis 2-3 korda päevas söötmisega ning tühi magu ja tema seinad on seetõttu avatud mitmeid tunde maohappele, mis on mõeldud toidu lagundamiseks.  

Loomupäraselt on hobused loodud sööma ja toitaineid omastama kiudainete rikkast dieedist (st. rohust ja heinast). Need toitained moodustavad makku “hõljuva mati”, mis kaitsevad mao ülemist osa (haavatav mao osa) alumises osas erituva maohappe pritsete eest. Lisaks veel soodustab kiudainete rikas söödaratsioon hobuse närimise kasvu. Närimine suureneb sülje eritus - sülg on rikas vesinikkarbonaadi poolest ja moodustab samuti hea puhvri maole võitlemaks maohappe vastu.

Täiskasvanud hobustel leiame maohaavasid tihti neil, kes tihedalt võistlevad ning puutuvad kokku stressiga. Nii füüsiline kui ka keskkonnast tingitud stress - pikaajaline boksis viibimine, vähendatud võime suhelda teiste hobustega, transportimisel või võistluspinge tekkimisel on peamised stressi liigid, mis põhjustavad maohaavade teket. Teaduslikud uuringud on näidanud ka seda, et treeningute pikkus ja tugevus ise suurendab maohappe teket ning kombineerituna pikema paastumisega, täpsemalt piiratud ligipääsuga koresöödale on mao ülemine ja tundlikum osa rohkem haavatav maohappe “pritsetele”.

Olgugi, et stress ja füüsiline töö suurendavad maohaavade tekke riski on selle peamiseks põhjuseks siiski halvad söötmisharjumused, mis lõppudelõpuks määravad ära kas maohaavad tekivad või mitte. Tüüpiliselt intensiivsete koormuste juures saavad hobused suures koguses teravilja, et vastata nende energiavajadusele, kuid samal ajal on neil vähene ligipääs karjamaale, et ennetada “heinakõhtu”. Paljudel juhtudel on vähendatud ka hobuse söötmiskoguseid, et vähendada hobuse üleliigset kaalu. Selline fiiber puhver koguse vähendamine kombineerituna kõrge koguse tärklise söötmisega luuakse ideaalsed tingimused maohaavade tekkeks. Maos leidub erinevaid mikroobide populatsioone, mis aitavad kääritada erinevaid toiduosakesi, eelkõige süsivesikuid. Selle käärimise kõrval produktina vabanevad rasvhapped, mis nagu nimigi ütleb, aitab kaasa maohappe suurenemisele ja põhjustab täiendavat ärritust.

Teine peamine põhjus maohaavade tekkeks on mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamine, mis vähendab mao limaskesta ehitusmaterjali lima teket ning suurendab maohappe eritumist, muutes seeläbi mao seinad kergemini 

haavatavamaks. Eriti alumises mao osas tekkinud haavandite puhul on nende tekke üheks peamiseks põhjuseks just selliste ravimite kasutamine.

Sõltuvalt seisundi raskusest on tüüpilised sümptomid maohaavandite puhul igavus, halb isu, halb keha konditsioon ja karvkate, jõudluse vähenemine, käitumismuutused, vedelad väljaheited, hammastega krigistamine, haigutamine ja koolikutega sarnane käitumine. Võib juhtuda ka nii, et paljud hobused ei näita neid tundemärke varases staadiumis üldse välja.

Lisaks täiskasvanud hobuste puhul nähtud riskiteguritele läbivad noorhobused elu jooksul mitmeid stressirohkeid etappe, mis tekitavad kalduvuse maohaavade tekkeks. Varsad on väga vastuvõtlikud maohaavadele, eriti kui nad on arengult väetimad ja ei saa regulaarselt hoolt tänu haigusele. Varsa maohape on eriti happeline ja ilma emapiima kaitsva puhvrita võib tekkida mao seinale kergesti ärritus. Tavalised maohaavade sümptomid varsal on ebamugavusest tingitud vähene hooldus ema poolt, hammaste krigistamine ja koolikutele viitavad sümptomid nagu tihe maas viibimine ja seal enese veeretamine. Teine aeg, kus noortel hobustel tekivad maohaavandid on emapiimast võõrutamise ajal. See periood on varsale äärmiselt stressirikas, kus toimuvad dramaatilised muutused tema toitumisharjumustes. Kõik need riskitegurid koos suurendavad riski maohaavade tekkeks, mis võivad luua soovimatu hetkelise kasvu peatumise kui ei pöörata piisavalt tähelepanu emapiimast võõrutamisele.

Kui maohaavandite sümptomeid on täheldatud, siis oleks oluline leida koheselt õige diagnoos läbi maoendoskoopia ja alustada vastava raviga. 

Ennetav toiduratsioon

Piisav kvaliteet ja kogus kiudaineid

Selleks, et vältida seedetrakti ärritumist ja tagada selle optimaalne tervis on vaja lisada hobuse söödaratsiooni piisavas koguses kiudaineid. Pideva juurdepääsu tagamine heinale/koresöödale vähendab olulisel määral maohaavade teket tänu tekkivale looduslikule puhvrile ja sülje eritumisele. Seetõttu on oluline hobusele vaba ligipääs karjamaale või heinale. Kui see ei ole võimalik, näiteks võistlushooaja pärast või meditsiiniliste tingimuste tõttu, siis soovitatakse anda kvaliteetset koresööta minimaalselt 1-1,5kg 100kg kehakaalu kohta ning seda väikeste kogustega terve päeva kestel. See vähendab maos tühja kõhu aega, kus ta on avatud hapetele.

Vältida tuleks pikemaid näljutamisperioode, et vähendada võimalust maos happe “pritseteks” treeningute ajal. Pidev juurdepääs koresöödale aitab samuti maos kaitsva “fiiber mati” moodustamiseks, mis aitab tundlikke maoosasid kaitsta.

Kuigi kõik koresöödad on head loodusliku puhvri tekitamiseks, siis kõrge kvaliteetne alfaalfa omab palju suuremaid kaitsvaid omadusi tänu kõrgemale valgu ja kaltsiumi tasemele. Oluline on siin tähele panna, et madala kvaliteediga hein või põhk, mida kasutatakse allapanuks on söömise tagajärjel maole ärritavad ning suurtes kogustes peaks neid hobustega vältima, kes on maohaavadele vastuvõtlikud.

Vähenda teravilja tarbimist

Kuna tärklise ja suhkrute kiire käärimisprotsess suurendab oluliselt maohappe eritumist ning söödad, mis sisaldavad suures koguses melassi, siis tuleks neid maohaavadega hobuste puhul vältida. Vahetades välja magusamad söödad, mis sisaldavad teraviljana kaera ja otra, et vähendada sellega liigsete aminohapete teket maos. Selleks, et täita hobusportlase toitainete täielikku vajadust, paku alati kvaliteetset heina, mis aitab vähendada teravilja osakaalu toidus. Madal tärklise ja kõrge kiudainete sisaldus söödas (nt Cavalor® FiberForce, Cavalor® Strucomix Original) võiks olla eelistatud ning neid võib anda ka ainukese täiendsöödana või kombineerituna kõrge energia sisaldusega söödaga, et suurendada kiudainete sisaldust ratsioonis ja parandada mao kui ka soolestiku üleüldist tervist. Lisades rasva (nt Cavalor® OilMega) madalale tärklise ja kõrgele kiudainete rikkale söödale leiad hea lahenduse täiendavaks energia laenguks. Vajadusel sööda päevaseid suuremaid koguseid teravilju sagedasemalt ja väiksemates kogusest (3-5 korda) päevas, et vähendada maohaavade riski.

Vesi

Kuigi sageli unustatakse, siis vaba juurdepääs puhtale veele on äärmiselt oluline, et vähendada seedetrakti ärritusi. Piisav vee tarbimine aitab lahjendada maohapet ja vähendada maohaavade tekke riski. Vesi peaks olema hobusele alati kättesaadav nii tema karjamaal, koplis kui ka tallis ning kättesaadav alati peale treeningut kombineeritud koresöödaga või siis kergesti seeditava pudruga (nt. Cavalor® Mash&Mix).

Toidulisandid

Lisaks õigele toiduratsioonile võivad teatud toidulisandid nagu Cavalor® Gastro 8 aidata ennetada ning ravida maohaavasid. Cavalor® Gastro 8  sisaldus leiab lisaks vajalikke looduslikele ravimtaimedele ka toitaineid, mis aitavad kaitsta ja edendada maohaavade limaskesta paranemist ning stimuleerides sülje eritust, aitamaks puhvri tekkele kaasa maohappe kaitseks. Tõsisematel juhtudel kui täiendavaid ravimeid on tarvis maohappe neutraliseerimiseks on Cavalor® Gastro 8 hea täiendus, et ravimprotsessi kiirendada ning vähendada võimalikkust korduvate haavandite tekkeks kui ravi on lõpetatud. Cavalor® Gastro 8’t on profülaktika mõttes hea kasutada, et ennetada haavandite teket stressirohketel aegadel. Kasuta ennetamiseks stressirohketel sündmustel.

Stressirohke sündmuse ootuses on äärmiselt oluline maohaavu ennetav tegevus, eriti nende hobustega, kellel on kalduvus maohaavadele. Kui oled taganud oma hobuse optimaalse konditsiooni ja korraliku toitumise treeningute ajal enne võistlushooaega, siis oled andnud talle “puhvri”, et tulla toime stressiga transportimisel ja võistluspaigas olemisel. Kui võimalik, paku hobusele transportimise ajal või kohe peale saabumist heina ja värsket vett. Pea meeles, et suure tõenäosusega võib vesi maitseda erinevalt uues asukohas. Seetõttu mõned omanikud võtavad kodukohast tuttava vee kaasa, et hobused jooksid piisavalt vett võistluskeskuses. Erinevaid vee maitseid on võimalik maskeerida, lisades neile tuttavaid maitseid aga oluline oleks veenduda, et hobusel oleks varakult aega maitsetega harjuda. Võõras kohas tuleks jälgida hobuse joomisharjumust. Stimuleeri oma hobuse söömist tihedate ja väikeste portsutega hea heina ja kvaliteetse hästi seeditava madala melassi sisaldusega söödaga (nt Cavalor® Perfomix, Cavalor® Superforce, Cavalor® Endurix). Sporthobused, kes on altid maohaavadele, peaksid eelistama kõrge kontsentraadi sisaldusega sööda segamist söödaga, mis on rikas pikkade kiudude poolest (nt Cavalor® Strucomix Original, Cavalor® FiberForce) või kasutama söötasid, mis on madala tärklise ja kõrge kiudainete sisaldusega koos kontsentreeritud rasvadega (nt Cavalor® OilMega) täiendavaks energiaks. Ennetavaks raviks, et vähendada happesust või haavandite raviks mõeldud lisandid nagu Cavalor® Gastro 8 on kasulikud stressi olukordades haavandite vältimiseks, kuid õigel toitumisestrateegiale peaks olema pandud põhirõhk, et vähendada ohtu maohaavade tekkeks.